Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arutu lokulöömine Panama paberite ümber

    Maret HallikmaFoto: Primus

    Eesti kontekstis tundub Panama paberite ümber käiv kära arutu lokulöömisena. Arutleda tuleks pigem selle üle, kuidas maksusüsteemi ettevõtjale atraktiivseks muuta, kirjutab vandeadvokaat Maret Hallikma.

    Panama paberid toovad meid igavese küsimuse juurde: kust läheb lubatud ja lubamatu optimeerimise piir ja kas ning mil viisil tuleks see täpsemalt kirja panna. Tegemist on teemaga, mida maksuspetsialistid, järelevalveorganid ning kohtud on juba aastaid omavahel jahvatanud ning mille asjus on riigikohus mitmel korral seaduseandja poole näppu viibutanud. Ikka selles kontekstis, et reeglid peaksid olema selged ja kõigile ühtmoodi arusaadavad.
    Eesti ärikultuur on pärast Divecit muutunud
    Miskipärast räägitakse sellistel puhkudel ikka keerulistest ja kallitest skeemidest välismaal ja suurest rahast, mis ühel või teisel riigil saamata jääb. Iga suur asi saab aga alguse väikesest ja tegelikkuses on maksude mittemaksmisega seotud teemad märksa argisemad. Kui paljudel meist on kas või hetkeks tekkinud kiusatus tasuda teenuse või kauba eest sularahas ja ilma arveta? Siin ei saa tegelikult rääkida lubatu ja mittelubatu hallist alast. Seega võiks esmane samm olla käitumisnormide ülevaatamine iga üksikisiku poolt.
    Mis puudutab maksuvabasid piirkondi ja offshore’idega skeemitamist, siis Eesti kontekstis on asi jäänud pigem ikka 1990ndate lõpuaega, kui suure pauguga lõhkes Diveci mull. Seda aega võiks pidada Eesti maksukultuuris murranguliseks – esiteks hakkas siit hargnema arusaam, et paber ei kannatagi kõike, teiseks aga tekkis ühiskonnas arutelu, kas maksudest kõrvalehoidmine on ikka midagi sellist, mille üle äriringkondades võiks uhkust tunda. 
    Nüüdseks on Eesti ärimaastiku maksukultuur selle ajaga võrreldes drastiliselt muutunud ja advokaatidel ei ole offshore-maastikule maksupõhjustel kuigivõrd asja. Kui keegi sinna piirkonda siiski ekslema satub, siis tuleb põhjusi otsida pigem mujalt, mitte maksuteemadest.
    Räägime parem maksusüsteemist
    Muidugi, ikka otsitakse võimalusi oma tegevust korraldada nii, et maksukoormus oleks mõistlik. Ka riigikohus on oma otsustes öelnud, et ettevõtjal ei ole kohustust teha tehinguid viisil, mis tekitavad võimaliku suurima maksukoormuse. Aga siin on just rõhk sõnal „mõistlik“, mitte „olematu“.
    Maksupoliitilises mõttes on siin väljakutse igale riigile – kuidas korraldada siseriiklikult ja rahvusvaheliste maksulepingutega asjad nõnda, et see mõistlik maksukoormus kantaks ära just selles konkreetses riigis. See võiks olla Eesti eelarve- ja maksustrateegia sõlmpunkt, selle asemel et pidada tuliseid vaidlusi küsimuses, kuidas leida võimalust langetada sotsiaalmaksu ühe protsendi võrra või millises summas lubada tööandjal katta töötaja tervisekulud. Selles mõttes tundub mulle praegu toimuv kära Panama paberite ümber arutu lokulöömisena, vähemalt Eesti kontekstis. Arutagem pigem selle üle, kuidas maksusüsteemi ettevõtjatele atraktiivsemaks teha.
    On öeldud, et Panama lekke andmete puhul on tegemist ilmselt jäämäe veepealse osaga. Millise jäämäe? Proovige korraks mõttes paigutada maailmakaardile need riigid, kelle juhtfiguuride või ärimeeste kohta infot on lekitatud. Millised mõtted tekivad?
  • Hetkel kuum
Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Konkurentsiameti juht kaotas ametnike 13nda palga: mulle ei mahtunud see pähe
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Raadiohitid: kinnisvara hind jõuab aastaga tippu
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Heleniuse kinnisvaraarendus sai Kaamose taustaga juhi
Joakim Heleniusele kuuluva Trigon Capital Groupi kinnisvaraarenduse juhiks sai Kaamos Ehitus OÜ tegevjuhina töötanud Alo Nõmmik, teatas ettevõte.
Joakim Heleniusele kuuluva Trigon Capital Groupi kinnisvaraarenduse juhiks sai Kaamos Ehitus OÜ tegevjuhina töötanud Alo Nõmmik, teatas ettevõte.